Back to stories list

Zazi le nenizwile kwa ndu kuya kwa tolopo The day I left home for the city Ubushiku nafumine pa ŋanda ukuya ku kalaale

Written by Lesley Koyi, Ursula Nafula

Illustrated by Brian Wambi

Translated by Christabel Songiso

Language Lozi

Level Level 3

Narrate full story The audio for this story is currently not available.


Kateshini ka limbasi ka kwa hae yaluna ne kapatehile ni batu ni limbasi zenelilongilwe maswe. Fafasi nekusatezi lika zenelisaswanela kulongiwa. Bahuwi neba huwa mabizo a libaka konekuya limbasi.

The small bus stop in my village was busy with people and overloaded buses. On the ground were even more things to load. Touts were shouting the names where their buses were going.

Pa citesheni ca saaca mu mushi wandi pali abantu abengi na basaaca abaiswilemo abantu. Panshi napo ninshi pali ifipe na fimbi ifyakulonga. Abalumendo ninshi baleependilila ukuleya basaaca.


Tolopo! Tolopo! Kuliba kwa malikelelo! Nautwa bahuwi bapunda. Kona mbasi yenitokwa kukwela.

“City! City! Going west!” I heard a tout shouting. That was the bus I needed to catch.

“Ku kalale! Ku kalale! Abaleya ku masamba!” Naumfwile baleepunda. Eesaaca nalingile ukuniina.


Mbasi ya kwa tolopo neseitezi kono batu babañata nebasakashana ili kuli bakwele mwateñi. Babañwi neba beile mikotani yabona mwatasaa mbasi. Babañwi nebabeile mwahalaa mbasi luli.

The city bus was almost full, but more people were still pushing to get on. Some packed their luggage under the bus. Others put theirs on the racks inside.

Saaca yaaleeya ku kalaale ninshi ili mukwisula, nomba abantu beena ninshi bacili balelwisha ukuniina. Bambi baalongele ifipe munshi ya saaca. Bambi baalongele pa tushimbi twa mukati ka saaca.


Bazamai babañwi babanca nebaswalelezi ma tiketi abona banze babata fa kuina mwa mbasi yeneitezi. Basali ni limbututu zabona baina ka kuiketa mwa musipili womutelele woo.

New passengers clutched their tickets as they looked for somewhere to sit in the crowded bus. Women with young children made them comfortable for the long journey.

Abaaleniina baikatiliile utumatikiti lintu baalefwaya apakwikala muli saaca iyaiswile abantu. Banamaayo abaali na baana baafwaile abaana babo apakwikala bwino pa bulendo ubutali.


Seni isineleketeza kwa tuko a windo. Mutu yanainzi kwatuko nina naswalelezi pepa ya pulasitiki ya mubala wa butala. Natinile ma patapataa kale ni cansi yecancaukile mi nabonahala kusaba.

I squeezed in next to a window. The person sitting next to me was holding tightly to a green plastic bag. He wore old sandals, a worn out coat, and he looked nervous.

Naifyantike mupeepi ne windo. Abo naikeele nabo mupeepi baikete akacola ka pulashitiki akakatapakatapa. Baafwele indyato ishakale ne jaketi ilyapwa kabili baaleemoneka mwenso-mwenso.


Hanitalimela fande a mbasi seni hupula kuli neni siya munzi wahesu, kwa sibaka koneni hulezi. Neniya kwa tolopo.

I looked outside the bus and realised that I was leaving my village, the place where I had grown up. I was going to the big city.

Naloleshe panse ya saaca elyo caisa mu maano ukuti ciine-ciine naaleefuma mu mushi wandi, incende nakuliilemo. Naleeya ku musumba ukulu.


Kulonga nesekufelile mi ni batu kaufela nesebainzi. Balekisi nebasaipumanela nzila yakukena mwa mbasi kulekisa lika kwa bazamai. Mutu ni mutu nahuweleza lika zananani za kulekisa. Manzwi nautwahala kusehisa kuna.

The loading was completed and all passengers were seated. Hawkers still pushed their way into the bus to sell their goods to the passengers. Everyone was shouting the names of what was available for sale. The words sounded funny to me.

Bapwisha ukulonga na bantu bonse baikala. Abakushitisha ninshi bacili balepitana muli saaca mu kushitisha utwamakwebo yabo ku bantu. Cila muntu alepunda amashina yafyo aaleeshitisha. Aya mashiwi baaleelanda yaaleesekesha.


Babañwi nebalekile lino, babañwi tuco-co totuinyani ni kukala kutafuna-tafuna. Benebasina masheleñi, inge na, nebabuha feela.

A few passengers bought drinks, others bought small snacks and began to chew. Those who did not have any money, like me, just watched.

Abalendo abanoono baashitile ifyakunwa, bambi bashita utwakulya batampa no kulya. Abashakwete indalama nga ine baletambakofye.


Ze kaufela nezipumelezwi ki mulumo wa mbasi, sisupo sa kukala kufunduka. Bahuwi babulelela balekisi kuli bazwe mwa mbasi.

These activities were interrupted by the hooting of the bus, a sign that we were ready to leave. The tout yelled at the hawkers to get out.

Ukushitisha no kushita kwapumfyanishiwe lintu uuta ya saacai yalilile, ukulangisha ukuti yaali mukwima. Kondakita epakupundilila bakashitisha bonse ukuti bekile muli saaca.


Balekisi baikasha-kasha banze bazwela fande. Babañwi bafa cenci kubazamai. Babañwi nebasabata kulekisa lika zabona lwa mafelelezo.

Hawkers pushed each other to make their way out of the bus. Some gave back change to the travellers. Others made last minute attempts to sell more items.

Bakashitisha balasunkana pa kufuma muli bashi. Bambi baleebwesesha cenji ku baali pa bulendo. Bambi nabo balelwisha ukushitishako ifyakulekelesha.


Mbasi aseifundukile, senilubukela fande a lihaulo. Seninahana haiba nikakona kukutela kwa hae hape.

As the bus left the bus stop, I stared out of the window. I wondered if I would ever go back to my village again.

Cilya saaca yafuma mu citesheni, nalaalolesha pa windo. Nalaatontokanya nga cakuti nkatala nkabwelelemo ku mushi na kabili.


Musipili anze ukalile, nesekukalile kucisa mwa mbasi. Senitima meeto kunahana kuli mwendi nikalobala.

As the journey progressed, the inside of the bus got very hot. I closed my eyes hoping to sleep.

Cilya tuleya, muli saaca mwakaba. Naisala amenso ukuti ningashipulako.


Kono ngana yaka neinzi feela kwa ndu. Kuli bo ma bakasiyala hande? Tushakame twaka tukatisa masheleñi? Munyenaka wa mushimani ukahupula kuselaela tukota twaka?

But my mind drifted back home. Will my mother be safe? Will my rabbits fetch any money? Will my brother remember to water my tree seedlings?

Nomba amaano yandi yabwelela ku ŋanda. Bushe bamaayo bakekala umutende? Bushe bakalulu bandi bakashitishiwa? Bushe ndume yandi akulaibukisha ukutapilila utumuti twandi?


Mwanzila, nenipetile libizo la sibaka kone baina bo malume kwa potolo. Nenisalipeta ni mwabuloko.

On the way, I memorised the name of the place where my uncle lived in the big city. I was still mumbling it when I fell asleep.

Mu nshila naya ndesungila ishina lya ncende ukwaleikala bayaama mu kalaale. Ncili ndeilumbula mu kapoopo naponena mutulo.


Anze kufitile lihola ze ketalizoho ka zene, senizusiwa ki lilata ni bene babiza bazamai bene bakuta kwa hae. Seni shimba kakotani kaka ni kutuluka mwa mbasi.

Nine hours later, I woke up with loud banging and calling for passengers going back to my village. I grabbed my small bag and jumped out of the bus.

Panuma yansa pabula, nabukila mu congo cabalepunda no kupumpusha ukwita abaleebwekelamo ku mushi wesu. Nasompola akacoola no kufuma muli saaca.


Mbasi yeneikuta neitala kamaububebe. Cwanoñu, neitwa iliba kwa mapazulelo a lizazi. Senesili butokwa ahulo kuna, neeli kukala kubata ndu ya bo malume.

The return bus was filling up quickly. Soon it would make its way back east. The most important thing for me now, was to start looking for my uncle’s house.

Bwangu-bwangu saaca yakubwelelamo yayaileisula. Nombalinefye yalaima ukubwekelamo kukabanga. Icaali icikalamba kuli ine pali ii nshita kwamba ukufwaya iŋanda ya bayaama.


Written by: Lesley Koyi, Ursula Nafula
Illustrated by: Brian Wambi
Translated by: Christabel Songiso
Language: Lozi
Level: Level 3
Source: The day I left home for the city from African Storybook
Creative Commons License
This work is licensed under a Creative Commons Attribution 4.0 International License.
Options
Back to stories list Download PDF