Back to stories list

Kalukunwa Kakacheeche; Jishimikila jakwa Wangari Maatai A Tiny Seed: The Story of Wangari Maathai Ulubuto Lunoono: Ilyashi lya pali Wangari Maathai

Written by Nicola Rijsdijk

Illustrated by Maya Marshak

Translated by Ruth Kapamba, Mwitila Ntabo

Language Kaonde

Level Level 3

Narrate full story The audio for this story is currently not available.


Amwa mu kyalo kya Kenya mukabeta ka kubuyeke musela bwa Afilika, muji muzhi muji mutumba wakunkuluka, mwaikalanga mwanyike wamukazhi waingilanga mumajimi na bainanji. Jizhina janji wajinga Wangari.

In a village on the slopes of Mount Kenya in East Africa, a little girl worked in the fields with her mother. Her name was Wangari.

Mu mushi waba mumbali ya lupili lwa Kenya ku kabanga mu Africa, umukashana umwaice aalebomba na banyina mwibala. Ishina lyakwe aali ni Wangari.


Wangari watemenwe bingi kwikala pangye. Watemenwe kujima mu mashamba akisemi na lukasu wanji. Wabyalanga nkunwa mumushiji.

Wangari loved being outside. In her family’s food garden she broke up the soil with her machete. She pressed tiny seeds into the warm earth.

Wangari alitemenwe ukusangwa panse. Aaleimbaula umushili no lupanga mwibala lyabo. Aabyele utuseke utunoono mu mushili wakabilila.


Kimye kyoatemweshe pa juuba ke kimye inge juuba kejiye nakuzhika. Inge pafita kakankalwe kumona bijimwa, popo ayukanga amba kimye kyakuya kunzubo kyafika. Wapitanga mujishinda jakaloolo pakachi kamajimi saka aabuka mikola.

Her favourite time of day was just after sunset. When it got too dark to see the plants, Wangari knew it was time to go home. She would follow the narrow paths through the fields, crossing rivers as she went.

Inshita aatemwishishe ya cungulo lilya akasuba kaawa. Wangari aaleinukafye nga cakuti kwafiita saana icakuti umuntu tekuti amone ifimenwa. Pakuya aaleepita mu kashila katondo mu mabala no kuciluka imimana.


Wangari wajinga mwanyike wajimukile bingi kabiji wakebeshe bingi kutendeka sukuulu. Bino ba inanji ne ba shanji bakebeshe bingi amba ekalenga pa nzubo saka ebakwashako mingilo yapa nzubo. Byoafikizhe myaka yakusemwa itanu na ibiji, kolojanji wamulume wakambizhe ba nsemi amba bamutendekeshe sukuulu.

Wangari was a clever child and couldn’t wait to go to school. But her mother and father wanted her to stay and help them at home. When she was seven years old, her big brother persuaded her parents to let her go to school.

Wangari aali mwana uwacenjela kabili aaleefwaisha ukuya ku sukulu. Nomba bawishi na banyina baaleefwaya ukuti aleikalafye pa ŋanda no kubaafwa imilimo. Ilyo aafikile pa myaka yakufyalwa cine-lubali, ndume yakwe umukalamba aalandile na bafyashi basuka basuminisha Wangari ukuya ku sukulu.


Watemenwe bingi kufunda! Wangari wafunjilenga bintu byavula mu mabuuku onse oatangilenga. Waingijile bingi bulongo kusukuulu kabiji akino kyalengejile kumwita kuya nakufunda ku kyalo kya Amelika. Wangari wasekejile bingi! Wakebeshenga bingi kuyuka byavula muntanda.

She liked to learn! Wangari learnt more and more with every book she read. She did so well at school that she was invited to study in the United States of America. Wangari was excited! She wanted to know more about the world.

Aalitemenwe ukusambilila! Muli lyonse ibuuku aleebelenga aleesambililamo ifipya. Aalibombele bwino saana mu masambililo icakuti baalimwitile ukuya mu kusambilila ku caalo ca United States of America. Wangari aatemenwe icibi! Aaleefwaya ukwishibilapo ifingi pesonde.


Pasukuulu mukatampe wa Yunivesiti wamu Amelika, Wangari wafunjile bintu byavula bingi byakatataka. Wafunjile pa bijimwa kabiji nebyo bikoma. Kabiji wavulukile nebyo akomenenga: kukaya bisela na bakolojanji babalume mukimfutele kya bichi mumasaka awama amu kyalo kya Kenya.

At the American university Wangari learnt many new things. She studied plants and how they grow. And she remembered how she grew: playing games with her brothers in the shade of the trees in the beautiful Kenyan forests.

Wangari aalisambiliile ifintu ifingi ifipya pa sukulu lyapa muulu mu America. Aasambilile palwa fimenwa nefyo fikula. Aaleibukisha nefyo aaleekula: ukwangala ifyangalo na bandume yakwe mu cintelelwe ca miti ya mpanga iisuma mu Kenya.


Byoapitaizhe kufunda, popo ayukile amba nanchi watemenwe bingi bantu bamu kyalo kya Kenya. Wakebeshenga bingi amba bekale basangalala kabiji ba kasuluka. Byo apitaizhe kufunda, wavulukilenga bingi muzhi wabo mu Afilika.

The more she learnt, the more she realised that she loved the people of Kenya. She wanted them to be happy and free. The more she learnt, the more she remembered her African home.

Ilyo aaleeya aleesambilila, aatampile ukwiluka pafyo aatemenwe abantu bamu caalo ca Kenya. Aaleefwaya ukuti babe ne nsansa no buntungwa. Cilya aleeya alesambilila, ukufuluka ku mwabo ku Africa nako kwalekulilako.


Panyuma yakupwisha kufundo kwanji, wabwelele ku Kenya. Wataine kyalo kyanji kyapimpulwa. Wataine mafwamu akatampe mu kyalo. Bainetu kechi bajingapo nakwakuchaba nkunyi yakubanzilapo mijilo yakuteekelapo ne. Bantu bayanjile kabiji ne baana bajinga na nzala.

When she had finished her studies, she returned to Kenya. But her country had changed. Huge farms stretched across the land. Women had no wood to make cooking fires. The people were poor and the children were hungry.

Panuma yakupwisha amasambililo, aabwelele ku Kenya. Nomba aasangile icaalo cakwe calicinja. Kwali amabala ayakulu nganshi panga yonse. Banamaayo tabaakwete inkuni sha kukosesha umulilo. Abantu baali abapiina abaana nabo baali ne nsala.


Wangari wayukile bya kuuba. Wafunjishile bainetu byakujimba bichi kufumya ku nkunwa. Bainetu bapoteshenga bichi ne kwingijisha mali kulaminamo bisemi byabo. Bainetu basangalele bingi. Wangari wibakwashishe kwikala nangovu kabiji ne kukosa.

Wangari knew what to do. She taught the women how to plant trees from seeds. The women sold the trees and used the money to look after their families. The women were very happy. Wangari had helped them to feel powerful and strong.

Wangari aalishibe ifyakucita. Aafundile banamaayo ifyakubyala imiti ukubomfya imbuto. Banamaayo baalishitishe imiti no kubomfya ulupiya mu kusunga indupwa shabo. Banamaayo balitemenwe nganshi. Wangari alyafwile abantu ukumfwa ukuti nabo baali na maka kabili abakosa.


Pakupitapo myaka, bichi byakatataka byonse byakomene ne kwikala kejisaka kabiji ne mikola yatendekele kupita meema jikwabo. Sawakya wakwa Wangari wasampukile mu kibunji kya Afilika kyonse. Leelo, biumbi ne biumbi bya bichi byajimwa kufuma ku nkunwa yakwa Wangari.

As time passed, the new trees grew into forests, and the rivers started flowing again. Wangari’s message spread across Africa. Today, millions of trees have grown from Wangari’s seeds.

Mu kuya kwa nshiku, imiti iipya yalikulile no kusanguka impanga, na meenshi mu mimana yatampile ukupita. Imbila yakwa Wangari yalisalangene mu Africa yonse. Pali Ieelo, imiti imintapendwa yaalikula ukufuma ku mbuto shakwa Wangari.


Wangari waingijile nangovu. Bantu muntanda yonse bamwene mingilo yanji kabiji bamupeele kilambu kyamunema. Wangari yewajinga inetu mutanshi mu Afilika kutambulapo kino kilambu.

Wangari had worked hard. People all over the world took notice, and gave her a famous prize. It is called the Nobel Peace Prize, and she was the first African woman ever to receive it.

Wangari alibombeshe saana. Abantu isonde lyonse balyumfwile pa milimo yakwe no kumupeela icilambu icaishibikwa saana. Baaciita ukuti Nobel Peace Prize mu Cingeleshi, emukuti Icilambu ca Cibote, kabili ewali namaayo uwantanshi mu Africa ukupoka ici cilambu.


Wangari wafwile mumwaka wa 2011, nangwa byonkabyo, twakonsha kumuvuluka kimye kyonse kyotumona kichi kyawama.

Wangari died in 2011, but we can think of her every time we see a beautiful tree.

Wangari afwile mu mwaka wa 2011, lelo kuti twamwibukisha ilyo lyonse twamona umuti uwayemba.


Written by: Nicola Rijsdijk
Illustrated by: Maya Marshak
Translated by: Ruth Kapamba, Mwitila Ntabo
Language: Kaonde
Level: Level 3
Source: A Tiny Seed: The Story of Wangari Maathai from African Storybook
Creative Commons License
This work is licensed under a Creative Commons Attribution 4.0 International License.
Options
Back to stories list Download PDF