Back to stories list

Simbegwire Simbegwire Simbegwire

Written by Rukia Nantale

Illustrated by Benjamin Mitchley

Translated by Kaloza Masho

Language Luvale

Level Level 5

Narrate full story The audio for this story is currently not available.


Omu mama ya Simbegwire afwile, alinyengele chikuma. Tata ya simbegwire alingile vyose atele kulinga mangana alame mwana wenyi wapwevo. Chindende, valilongesele kwivwa kanawa Cheka, chakuzeneka mama ya simbegwire. Chimene chosena vatwamine nakuhanjika Likumbi kulutwe. Chingoloshi chosena vawahishile vyakulya hamwe. Omu vakosele malonga, Tata ya simbegwire amukafwile navyesekelo vyakushikola vyakuzachila hembo.

When Simbegwire’s mother died, she was very sad. Simbegwire’s father did his best to take care of his daughter. Slowly, they learned to feel happy again, without Simbegwire’s mother. Every morning they sat and talked about the day ahead. Every evening they made dinner together. After they washed the dishes, Simbegwire’s father helped her with homework.

Lintu banyina Simbegwire baafwile, aali uwabulanda saana. Bawishi balyesesha na maka yonse ukumusunga bwino no kumusansamusha. Panoono-panoono, baatampile ukusansamuka na kabili, nangu banyina Simbegwire bashalipo. Cila lucelo baleikala pamo no kulanda pafya ubo bushiku buleba. Cila cungulo baaleepekanya umulalilo bonse. Panuma ya kusamfya imbale, bawishi Simbegwire baaleafwako umwana imilimo yaku sukulu.


Likumbi limwe, tata ya simbegwire achelewele kwiza hembo. “Wulikulihi mwanami?” Asanyikile. Simbegwire atuchilile kuli tata yenyi. Wunonyi emanyine omu amwene tata yenyi kukwata livoko lya pwevo. “Ngwakutonda yove wuliwane namutu wamwaza, mwanami. Owu yikiye Anita,” ahanjikile nakuli kemwina.

One day, Simbegwire’s father came home later than usual. “Where are you my child?” he called. Simbegwire ran to her father. She stopped still when she saw that he was holding a woman’s hand. “I want you to meet someone special, my child. This is Anita,” he said smiling.

Ubushiku bumo, bawishi Simbegwire baalicelelwe ukubwela ukucila inshita baalebwelelapo lyonse. Baitile Simbegwire abati, “Ulikwisa we mwana wandi?” Simbegwire aabutukiile kuli bawishi. Aileiminina shika ilyo aamwene bawishi nabekatilila ukuboko kwakwa namaayo. “Mwana wandi, ndefwaya uposhe aba njishile nabo. Niba Anita,” efyalandile bawishi ninshi baalemwentula.


“Yoya simbegwire, tata yove angulwekanga vyavivulu haliyove,” Anita ahanjikile. Wunonyi kakemwineko chipwe kumbata livoko lya mwana pwevo. Tata ya simbegwire evwile kanawa nakuwahilila. Ahanjikile Hali vose vatatu kutwama hamwe, nomu kuwaha chakuyoya Chavo omu nachipwa. “Mwanami, ngwafwelela mumwitava Anita Kupwa mama yove,” ahanjikile.

“Hello Simbegwire, your father told me a lot about you,” said Anita. But she did not smile or take the girl’s hand. Simbegwire’s father was happy and excited. He talked about the three of them living together, and how good their life would be. “My child, I hope you will accept Anita as your mother,” he said.

Ba Anita abati, “Mwapola Simbegwire, bawiso balinshimikila ifintu ifingi pali iwe.” Nomba tabamwentwile nangu ukutambika ukuboka ku mwana. Ba wishi Simbegwire baali temwa na ukusansamuka saana. Balandile pafyo bonse batatu bakalaikala pamo, na pafyo imikalile yabo ikawama. Abati, “We mwana wandi, ndesubila ukasumina ba Anita ukuba banoko.”


Kuyoya kwa Simbegwire kwachinjile. Shikaho kapwilenga nalolako Cheka lwakutwama natata yenyi kuchimene chosena.Anita amuhanyine Milimo yamuzuvo Yayivu shikaho ahonenenga nakulinga vyuma vyakushikola kumachingoloshi. Ahambakanyinenga kukahela halutwe lwa Kulya chachingoloshi. Kulivwisa chapwilengaho chapwile kaha Halipayi lya mwaza vamuhanyine kuli mama yenyi. Tata ya Simbegwire katachikijile ngwenyi mwanenyi apwilenga wakulinyenga.

Simbegwire’s life changed. She no longer had time to sit with her father in the mornings. Anita gave her so many household chores that she was too tired to do her school work in the evenings. She went straight to bed after dinner. Her only comfort was the colourful blanket her mother gave her. Simbegwire’s father did not seem to notice that his daughter was unhappy.

Ubwikashi bwakwa Simbegwire bwalicinjishe. Taakwete inshita yakuba na bawishi ulucelo. Ba Anita baaleemupeela incito shapa ŋanda ishingi saana icakuti aaleenaka aaleefilwa no kubomba imilimo yaku sukulu icungulo. Aaleeyafye mu kusendama panuma ya kulya icakulya ca mulalilo. Icaleemusansamushafye buulangeti bwamalangi ubwamupeele banyina. Calemoneka kwati bawishi Simbegwire tabaishibe kuti umwana wabo taasansamwike.


Omu mwahichile tukweji vavandende, tata ya Simbegwire avalwekele ngwenyi mwafumaho hembo mukashimbu. “Ngwatela kutumbuka ku Milimo yami,” ahanjikile. “Wunonyi ngwatachikiza namuli lama.” Chihanga cha simbegwire chaholokele, wunonyi tata yeyi kejivileko. Anita kahanjikile vili vyosenako. Nayikiye kevwile kuwahako.

After a few months, Simbegwire’s father told them that he would be away from home for a while. “I have to travel for my job,” he said. “But I know you will look after each other.” Simbegwire’s face fell, but her father did not notice. Anita did not say anything. She was not happy either.

Panumafye ya myeshi inoono, bawishi Simbegwire balilaile pa ŋanda ukuti baleefumapo panshita inoono. Abati, “Mfwile ukuya ku ncito. Nomba ninjishiba ukuti mwakulasunganafye bwino.” Simbegwire taasansamwike, nomba bawishi taabaishibe. Ba Anita taabalandile nangu cimo. Nabo tabaatemenwe iyoo.


Vyuma vyapihile kuli simbegwire. Nge kamanyishile Milimo yamuzuvoko, chipwe adandawile, Anita amuvetelenga. Kaha hakulya chachingoloshi. Anita alilenga vyakulya vyosena kuselaho simbegwire vikwangwa kaha. Wufuku wosena simbegwire alililililile mangana asavale, kukumbachila lipayi lya mama yenyi.

Things got worse for Simbegwire. If she didn’t finish her chores, or she complained, Anita hit her. And at dinner, the woman ate most of the food, leaving Simbegwire with only a few scraps. Each night Simbegwire cried herself to sleep, hugging her mother’s blanket.

Imikalile yakwa Simbegwire yalibiipiileko. Nga tapwishishe incito isha mu ŋganda, nangu nga ailishanya, ba Anita baaleemuuma. Pa mulalilo, Ba Anita eebaaleelya ifyakulya ifingi, baashilakofye Simbegwire utunoono. Cila bushiku Simbegwire aaleelaala alelila ninshi nakumbatila no bulangeti bwaba nyina.


Chimene chimwe, Simbegwire akotokele kuhinduka. “Ove mwana pwevo wakuhehela!” Anita atambakanyine. Akokele simbegwire kufuma mukahela. Lipayi lya mwaza lyalikwachile mumbambo nakupulika muvali.

One morning, Simbegwire was late getting out of bed. “You lazy girl!” Anita shouted. She pulled Simbegwire out of bed. The precious blanket caught on a nail, and tore in two.

Ubushiku bumo ulucelo, Simbegwire alicelelwe ukubuuka. Ba Anita baapatile ati, “We munaŋani wamwanawe!” Efyo baakulwile Simbegwire ukumufunya pa busanshi. Ubulangeti atemwishishe bwaiketwe ku musomali no kulepuka ukwakanika pabili.


Simbegwire asulakanyine chikuma. Asakwile kuchina hembo. Ambachile vihanda vyamapayi Amama yenyi, kulongejeka vyakulya, nakufuma hembo. Akavangijile jila tata yenyi azachishile.

Simbegwire was very upset. She decided to run away from home. She took the pieces of her mother’s blanket, packed some food, and left the house. She followed the road her father had taken.

Simbegwire alifulilwe saana. Aasalilepo ukufyuka pa ŋanda. Aasendele utupimfya twa bulangeti bwaba nyina, alonga no twakulya, no kufuma pa ŋanda. Aakonkele umusebo mwapitile bawishi.


Omu kwalavile, anyinyine kumutondo kwakamwihi nakalwiji nakupanga kahela mupako, embile: “maama maama maama, wangusezanga. Wangusezanga chakuzeneka kukinduluka. Tata kanguzangako cheka. Mama mwiza Likumbi Muka? Wangusezanga .”

When it came to evening, she climbed a tall tree near a stream and made a bed for herself in the branches. As she went to sleep, she sang: “Maama, maama, maama, you left me. You left me and never came back. Father doesn’t love me anymore. Mother, when are you coming back? You left me.”

Cilya bwaila, aniina ku cimuti icitali mupeepi na kamana no kupanga ubusanshi mu misambo. Pa kulaala, alaimba ati: “Maayo, maayo, maayo, mwalinsha ine. Mwalinsha ukwabula ukubwela. Bataata tabatemwa nomba. Maayo ni lilali mukabwela? Mwalinsha ine.”


Chimene chakavanga, Simbegwire embile mwaso Cheka. Omu mapwevo vejile nakukosa vyakuvwala vyavo kukalwiji, vevwile mwaso wakulishona kufuma kumutondo wawusuku. Vashinganyekele nge peho yapwilenga nakunyikisa Mafo, shikaho vatwalilileho namulimo wavo. Wunonyi wapwevo wumwe hakachi Kavo avwishishile chikuma kumwaso.

The next morning, Simbegwire sang the song again. When the women came to wash their clothes at the stream, they heard the sad song coming from the tall tree. They thought it was only the wind rustling the leaves, and carried on with their work. But one of the women listened very carefully to the song.

Ubushiku bwakonkelepo ulucelo, Simbegwire aimbile ulwimbo na kabili. Ilyo banamaayo baishile mu kucapa ifyakufwala mu mumana, baumfwile ulwimbo lwacililishi lulefumina ku cimuti icitali. Mu maano abati mwela uleelisha amabuula, awe bakonkenyepo ne milimo yabo. Nomba umo pali beena akutikishe ku lwimbo.


Owu pwevo atalile kwilu kwamutondo. Omu amwene mwana pwevo na vihanda vyama payi ambachile, alilile , “simbegwire, mwana yayami!” Mapwevo vakwavo vechele Kukosa nakukafwa simbegwire kusuluka kumutondo. Tata yenyi wapwevo amukumbachile nakweseka kumuvendejeka.

This woman looked up into the tree. When she saw the girl and the pieces of colourful blanket, she cried, “Simbegwire, my brother’s child!” The other women stopped washing and helped Simbegwire to climb down from the tree. Her aunt hugged the little girl and tried to comfort her.

Uyu namaayo aalooleshe ku muulu wa cimuti. Lintu aamwene akakashana no tupimfya twa bulangeti ubwamalangi, aapundile ati, “Simbegwire, umwana wakwa ndume yandi!” Banamaayo bambi baaleekele ukucapa bayafwilishako Simbegwire ukwikila ku cimuti. Banyina-senge bakumbatile akakashana no kwesha ukukatalalika.


Tata wapwevo wa simbegwire amumbachile nakumutwala kuzuvo yenyi. Amuhanyine Simbegwire vyakulya vizuma, nakumufwika mukahela Nama payi amama yenyi. Wuze wufuku, Simbegwire alilile omu ayile nakusavala. Wunonyi apwilenga mazoji akwivwa kanawa. Ejivile tata yenyi wapwevo mwamulama.

Simbegwire’s aunt took the child to her own house. She gave Simbegwire warm food, and tucked her in bed with her mother’s blanket. That night, Simbegwire cried as she went to sleep. But they were tears of relief. She knew her aunt would look after her.

Banyina-senge baasendele Simbegwire ku ŋanda ku mwabo. Panuma, baamupeele icakulya icakaba, no kumufimbilisha no bulangeti bwaba nyina pa busanshi. Bulya bushiku, Simbegwire aalililile pa kulaala. Nomba fyali fiilamba fyansansa. Aalishibe ukuti banyina-senge bakamusunga bwino.


Omu tata ya simbegwire ahilukile hembo, awanyine lumu yamwanenyi mwahululu.” Yika yasolokanga,Anita?” Ahulishile namuchima wawulemu. Pwevo alumbunwine ngwenyi simbegwire achinyine. “ ngwatondaka angulemese,” ahanjikile. Wunonyi ngwamwimanyine chikuma.” Tata ya simbegwire asele zuvo nakutalikisa kukalwiji. Atwalilileho kwimbo lya yayenyi wapwevo nakuhulisa nge amonangako simbegwire.

When Simbegwire’s father returned home, he found her room empty. “What happened, Anita?” he asked with a heavy heart. The woman explained that Simbegwire had run away. “I wanted her to respect me,” she said. “But perhaps I was too strict.” Simbegwire’s father left the house and went in the direction of the stream. He continued to his sister’s village to find out if she had seen Simbegwire.

Ilyo bawishi Simbegwire baabwelele pa ŋanda, baasangile Simbegwire talimo mu muputule wakwe. Baipwishe bulanda-bulanda abati, “Anita, finshi fyacitike?” Namaayo alondolwele ukuti Simbegwire aalifyukile. Ati “Naalefwaya ancindike. Nomba limbi caalicilamo.” Bawishi Simbegwire baafumine pa ŋanda no kulola ku mumana. Bakonkeyepo ukuya ku mushi ukwaleikala bankashi yabo mu kuyaipusha nga cakuti baalimweneko Simbegwire.


Simbegwire apwilenga nakuhema nava yayajenyi omu amwene tata yenyi hakasuku. Evwile woma ngwenyi Nahase kusulakana. Wunonyi tata yenyi ayile kuli simbegwire shikaho ahanjikile, “simbegwire, wawane mamayove wamwaza yove lyavene. Owu echi kukwivwililanga nakukuzanga. Ngwawahilila nayove shikaho ngwakuzanga.” Valivwashanyine ngwavo simbegwire mwatwama na yise pwevo nomu mwasaka yavene.

Simbegwire was playing with her cousins when she saw her father from far away. She was scared he might be angry, so she ran inside the house to hide. But her father went to her and said, “Simbegwire, you have found a perfect mother for yourself. One who loves you and understands you. I am proud of you and I love you.” They agreed that Simbegwire would stay with her aunt as long as she wanted to.

Simbegwire aaleyangala na bafyala bakwe ilyo aamwene bawishi akatalamukila. Aalitinine ukuti limbi balikalipe, icalengele ukuti abutukile mu ŋanda mu kubelama. Nomba bawishi baile kuli ena elyo balanda ati, “Simbegwire, nausanga banoko abalingile. Banoko abakutemwa kabili abakwishiba ifyo waba. Naucitafye bwino elyo kabili naalikutemwa.” Baasuminishenye ukuti Simbegwire kuti aikala na banasenge apo aleefwaila.


Tata yenyi amutambukililenga makumbi osena. Wunonyi ejile na Anita. Anita ahetele kulivoko lya simbegwire. “ ngwalikonekela kanyike, ngwapihisanga,” alilile. “Wunahase kungweka ngweseke Cheka?”simbegwire atalile tata yenyi nachihanga chenyi chakulizakamina. Shikaho endele chindende kuya nakuhaka mavoko enyi mumbunda ya Anita.

Her father visited her every day. Eventually, he came with Anita. She reached out for Simbegwire’s hand. “I’m so sorry little one, I was wrong,” she cried. “Will you let me try again?” Simbegwire looked at her father and his worried face. Then she stepped forward slowly and put her arms around Anita.

Bawishi baalemutandalila cila bushiku. Mpaka pakulekelesha, baishile naba Anita. Ba Anita baikete Simbegwire pa kuboko. Abati, “Unjeleleko we mwana, nalilufyenye. Bushe kuti wansuminisha ukuti njesheko na kabili?” Simbegwire aaloleshe bawishi abaaleemoneka ukusakamana. Simbegwire aendele panoono-panoono no kukumbatila ba Anita.


Chalumingo chakavanga, Anita asanyikile simbegwire m, navayayajenyi na yise pwevo kuzuvo nakulya. Anita awahishile vyakulya vyose azangile simbegwire shikaho vosena valile nakukuta. Kaha vanyike vahemene vakulwane vashimutwile. Simbegwire evwile kanawa nakuzangama. Asakwile ngwenyi kalinomu mwakinduluka kuli kuzuvo nakutwama na mama yenyi wamuchivali na tata yenyi wapwevo.

The next week, Anita invited Simbegwire, with her cousins and aunt, to the house for a meal. What a feast! Anita prepared all of Simbegwire’s favourite foods, and everyone ate until they were full. Then the children played while the adults talked. Simbegwire felt happy and brave. She decided that soon, very soon, she would return home to live with her father and her stepmother.

Umulungu wakonkelepo, ba Anita baitile Simbegwire ukwisa ku ŋanda ku maliila pamo na bafyala bakwe na banasenge. Yaali maaliila! Ba Anita baapekenye fyonse ifyakulya Simbegwire atemwishishe, na bonse baaliliile mpaka baikuta. Panuma, abaice baile mukwangala elyo abakalamba baashele baleeshimika ilyashi. Simbegwire aumfwile insansa kabili taakwete no mwenso. Aatontonkenye ukuti tacali na kupoosa inshita, aali no kubwelela pa ŋanda mu kwikala na bawishi na banyina ba Anita.


Written by: Rukia Nantale
Illustrated by: Benjamin Mitchley
Translated by: Kaloza Masho
Language: Luvale
Level: Level 5
Source: Simbegwire from African Storybook
Creative Commons License
This work is licensed under a Creative Commons Attribution 3.0 International License.
Read more level 5 stories:
Options
Back to stories list Download PDF