Back to stories list

Mwana Chimbulu Donkey Child Umwana Punda

Written by Lindiwe Matshikiza

Illustrated by Meghan Judge

Translated by Kaloza Masho

Language Luvale

Level Level 3

Narrate full story The audio for this story is currently not available.


Apwile kanyike waphwevo avangilile kumona uze mujimba wakukomwesa hakasuku.

It was a little girl who first saw the mysterious shape in the distance.

Umukashana umunoono ewabalilepo ukumona icintu cileisa akatalamukila.


Omu uze mujimba waswenyene mwakamwihi, amwene ngwenyi apwile phwevo walijimo.

As the shape moved closer, she saw that it was a heavily pregnant woman.

Ilyo ico cintu cafikile mupepi, aamwene ukuti ni namaayo uwali pabukulu.


Oku sonyi oloze nawa nakumika, uze kanyike waphwevo aswenyene kwakamwihi nauze phwevo. Vathu jauze kanyike waphwevo valivwasanyine ngwavo, “Twatela kumulama kanawa namwanenyi.”

Shy but brave, the little girl moved nearer to the woman. “We must keep her with us,” the little girl’s people decided. “We’ll keep her and her child safe.”

Nangu umukashana aali ne nsoni alishipile no kupalama mupepi na namaayo. “Tufwile twamusunga uyu namaayo,” efyalandile abantu. “Tulemusunga bwino no mwana wakwe.”


Mwana apwile kwakamwihi nakusemuka. “Shinjika!” “Nehenu mapayi!” “Meya!” Shinjika!!!”

The child was soon on its way. “Push!” “Bring blankets!” “Water!” “Puuuuussssshhh!!!”

Papatafye akashita kanoono umwana aba munshila. “Sunka!” “Leeta amalangeti!” “Ameenshi!” “Suunkaa!!!”


Oloze omu vamwene uze khemba, vosena vamotokele nakulikomokela. “Chimbulu?!”

But when they saw the baby, everyone jumped back in shock. “A donkey?!”

Nomba ilyo baamwene umwana, bonse batolokela kunuma mu kusunguka. “Punda?”


Vosena vaputukile kulihamika. Vamwe vahanjikile ngwavo, “Twahanjikanga ngwetu natulama vosena namwana nanaye kanawa shikaho mukhiko natulinga. “Oloze vakwavo vahanjikile ngwavo, “Mwatunehela luvinda!”

Everyone began to argue. “We said we would keep mother and child safe, and that’s what we’ll do,” said some. “But they will bring us bad luck!” said others.

Bonse baatampile ukupaashanya. “Twacitila tulesunga umwana na nyina bwino, kanshi efyo twalacita,” efyo abantu bamo basosa. “Nomba bakatuletela ishamo!” efyo bambi baasosele.


Shikaho uze phwevo aliwanyine ukhawenyi cheka. Kathachikijile mwakulinga nauze mwana wanganako. Kathachikijile omu mwalinga hali yaveneko.

And so the woman found herself alone again. She wondered what to do with this awkward child. She wondered what to do with herself.

Efyo nomba namaayo aisangile eka na kabili. Taishibe ifyakucita no mwana wa musango uyu. Taishibe ifyakucita umwine.


Kusongo etavijile ngwenyi apwile mwanenyi kaha nawa ikhiye naye.

But finally she had to accept that he was her child and she was his mother.

Panuma aasuminafye ukuti umwana aali mwana wakwe elyo nao ali ni nyina.


Jino nge mwana uze asalile ngachize, chakuzeneka kukola kachi vyosena vyalumukile. Oloze uze chimbulu chamwana akolele nakuhona kuta munyima yanaye. Numba tuhu esekele ngachilihi, kahashile kuyoya nge muthuko. Naye kakavulu azeyele nenyi nakukwata matoto. Lwola lukwavo amulingishilenga milimo yakutela kulinga tunyama.

Now, if the child had stayed that same, small size, everything might have been different. But the donkey child grew and grew until he could no longer fit on his mother’s back. And no matter how hard he tried, he could not behave like a human being. His mother was often tired and frustrated. Sometimes she made him do work meant for animals.

Nomba nga cakuti umwana taaleekula, alifye umunono, fyonse nga fyalifye bwino. Lelo uyu punda alikulile saana icakuti aleka ukukumana mu numa yaba nyina. Elyo nangu eshe shani, ificitwa fyakwe tafyali fya buntu. Inshita yonse banyina baleebafye ne cifukushi kabili abanaka. Limo-limo baaleemupeela incito sha nama.


Liwayanga namatoto vyachimbilile mukachi kachimbulu. Nevi alingile vene vyauchi. Kahashile kupwa ngana nyi ngachizeko. Kufutuka echi chamulingishile likumbi limwe ashinjike naye nakumuholwela hamavu.

Confusion and anger built up inside Donkey. He couldn’t do this and he couldn’t do that. He couldn’t be like this and he couldn’t be like that. He became so angry that, one day, he kicked his mother to the ground.

Punda alifye awakalipa, taishibe ifyakucita kabili aatampile ukumfwa icifukushi. Teti acite icili conse. Teti abe ifili fyonse. Alifulilwe saana icakuti, ubushiku bumo, alipantile banyina bapona na panshi.


Chimbulu evwile sonyi. Aputukile kuchina nakuya kwakusuku.

Donkey was filled with shame. He started to run away as far and fast as he could.

Punda alyumfwile insoni. Aatampile ukubutuka ukuya ukutali saana.


Omu echele kuthuta, kukasumuka kunatoko, hiufuku, kaha Chimbulu ajimbalile. Ayevetelele ufuku, “Hi-i hwaaa” Mungulungunda walizu lyenyi wevwikile uze ufuku likha, “Hiii hooo?” Apwile ukhawenyi. Alivungile nge ngunja nakusavala tulo twakuyandangila.

By the time he stopped running, it was night, and Donkey was lost. “Hee haw?” he whispered to the darkness. “Hee Haw?” it echoed back. He was alone. Curling himself into a tight ball, he fell into a deep and troubled sleep.

Ilyo Punda alekele ukubutuka, ninshi nakufiita, taishiibe uko aali. “Hee haw?” efyo aitootoosha mumfifi. “Hee Haw?” aumfwa iciunda. Ali eka. Aipeta, apona na mutulo utwinetwine utwamalangulushi.


Chimbulu ahindukile nakuwana mukulwane walunga wakuhona kwijiva namunongamina nakumutala. Chimbulu atalile mumeso auze mukulwane walunga kaha evwile nakumuchima hwo-o.

Donkey woke up to find a strange old man staring down at him. He looked into the old man’s eyes and started to feel a twinkle of hope.

Punda ukubuuka asanga shikulu-bantu uo ashaishibe aleemulolesha. Alolesha mu menso yakwa shikulu-bantu amona ukuti kuti amwafwilisha.


Chimbulu ayile nakutwama nauze mukulwane walunga, uze amunangwile Chimbulu jijila jajivulu jakuyoyelamo. Chimbulu evwililile nakulilongesa, nge mwalingile nawa uze mukulwane walunga. Valikafwile, kaha vasehele nakuwahilila nawa hamwe.

Donkey went to stay with the old man, who taught him many different ways to survive. Donkey listened and learned, and so did the old man. They helped each other, and they laughed together.

Punda aile mu kwikala na shikulu-bantu, uwamufundile inshila sha kwikalilamo ishingi. Punda aaleumfwa no kusambilila, shikulu-bantu nao wine aaleesambilila. Baleyafwana no kusekela pamo.


Likumbi limwe nachimene, uze mukulwane walunga alombele Chimbulu kumutwala helu lyaphili.

One morning, the old man asked Donkey to carry him to the top of a mountain.

Ubushiku bumo, shikulu-bantu aipwishe punda ukumusenda pa muulu wa lupili.


Helu mukachi kamavwi valezumukilile mutulo, Chimbulu alotele naye naviji kaha ali nakumusanyika. Omu ahindukile…

High up amongst the clouds they fell asleep. Donkey dreamed that his mother was sick and calling to him. And when he woke up…

Pa muulu mu makumbi basendama. Punda aalotele ukuti banyina nabalwala kabili balemwita. Ilyo abukile…


… mavwi ajimukile nasepa lyenyi hamwe, uze mukulwane walunga.

… the clouds had disappeared along with his friend, the old man.

… asangile amakumbi nayaluba pamo no munankwe, shikulu- bantu.


Chimbulu jino ejivile vyakulinga.

Donkey finally knew what to do.

Panuma Punda alishibe ifyakucita.


Chimbulu awanyine naye, ukhawenyi nalinongamina nakulinyenga hali mwanenyi. Valitalile usumbi halwola lwalunene. Nakulikwata mukasamba.

Donkey found his mother, alone and mourning her lost child. They stared at each other for a long time. And then hugged each other very hard.

Punda aasangile banyina, beka baleeloosha umwana uwalubile. Baliloleshanya akashita akatali. Elyo bakumbatana saana.


Uze mwana Chimbulu nanaye vanakolelela hamwe nakuwana jijila jajivulu jakutwamina hamwe. Chindende chindende mungalila yavo jithanga jikwavo jinaputuka kutwama muze.

The donkey child and his mother have grown together and found many ways of living side by side. Slowly, all around them, other families have started to settle.

Umwana Punda na banyina balikulila pamo elyo kabili balisanga inshila ishingi ishakwikalilamo bwino pamo. Panoono-panoono, bonse ababashinguluka, na balupwa balitampa ukwikala bwino.


Written by: Lindiwe Matshikiza
Illustrated by: Meghan Judge
Translated by: Kaloza Masho
Language: Luvale
Level: Level 3
Source: Donkey Child from African Storybook
Creative Commons License
This work is licensed under a Creative Commons Attribution 4.0 International License.
Options
Back to stories list Download PDF